八千頌般若経 第五章 福徳の異門

puṇyaparyāyaparivartaḥ pañcamaḥ ── 読誦用テキスト(全文)

第一〜四章の読誦用テキストと同じ体裁。見出し脇の〈V. 〉は Vaidya 版の頁数。 本章は省略記号を一切用いず、全文を書き出しています。 上から下まで、そのまま唱えられます。


目次

読誦の手引き

行の切り方

  • 1行=1息。行末で軽く区切る。
  • | … 句の切れ目(短い間) || … 段落の終わり(長い間)
  • —— … 話者の交替

発音の要点

表記読み方
ā ī ū長母音。短母音の二倍の長さを保つ
ṛ / ṝそり舌の「リ」。ṝ は長い
鼻音。直後の子音の位置で鼻に抜く
直前の母音を軽く反響させる。-aḥ =「アハ」
ṭ ḍ ṇそり舌音。舌先を上顎の奥に
ś / ṣś=シュ(歯茎) / ṣ=シ(そり舌)
c / chチャ / チャ(強い息)
kh gh ch jh ṭh ḍh th dh ph bh有気音。息を強く吐く
ギャ(ジュニャではない)
‘ (アヴァグラハ)母音 a の脱落。読まない

抑揚 高低アクセントはつけず、各音節を均等の長さで平板に。長母音だけ確実に伸ばす。


この章の構造

第五章は本経中もっとも反復の激しい章です。骨格は単純で、次の型がひたすらくり返されます。

「閻浮提の一切衆生を〔ある境地〕に安立させたら、福は多いか」 「多うございます」 「しかしこの般若波羅蜜を人に与える者のほうが、なお多い」 ── そして世界の規模が、四大洲・小千・中千・三千大千・恒河沙へと上がってゆく

この型が十善業道/四禅/四無量・四無色・五神通/預流果/一来果/不還果/阿羅漢果/独覚/発菩提心/不退転菩薩の十段にわたってくり返されます。中核となる長い一句は、全部で十六度現れます。

同じ句を十六度くり返すこと自体が、この章の行です。二度目、三度目と唱えるうちに、句が身体に入ってきます。急がずに進めてください。

動詞の形が途中で変わります。 §5・§6 は希求法(saṃpādayet, grāhayet …)、§7 以降は未来形(saṃpādayiṣyati, grāhayiṣyati …)です。原文どおりの差異ですので、各箇所の表記に従ってください。


§1 帝釈の問い ── 自ら持つ者と、人に与える者 〈V. 52〉

ASP_5: puṇyaparyāyaparivartaḥ pañcamaḥ |

—— 帝釈天

yo bhagavan kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitām
 abhiśraddadhad
 avakalpayann
 adhimucya
prasannacitto bodhāya cittam utpādya adhyāśayataḥ

 śṛṇuyād
 udgṛhṇīyād
 dhārayed
 vācayet
 paryavāpnuyāt
 pravartayed
 deśayed
 upadiśed
 uddiśet
 svādhyāyet,

parebhyaś ca vistareṇa saṃprakāśayet,
artham asyā vivṛṇuyāt,
manasānvavekṣeta,
yathādhikayā ca prajñayā atra parimīmāṃsām āpadyeta,

antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā dhārayet sthāpayet
saddharmacirasthitihetoḥ ——
 mā buddhanetrīsamucchedo bhūt,
 mā saddharmāntardhānam |
bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ ca anugrahopasaṃhāraḥ
kṛto bhaviṣyati netryavaikalyeneti |

(この教えを聞いて起こす思い)

evam imaṃ nirdeśaṃ śrutvā ——

 evaṃmahārthikā bateyaṃ prajñāpāramitā,
 evaṃmahānuśaṃsā,
 evaṃmahāphalā,
 evaṃmahāvipākā bateyaṃ prajñāpāramitā,
 evaṃ bahuguṇasamanvāgateyaṃ prajñāpāramitā,

 aparityajanīyā mayā prajñāpāramitā,
 rakṣitavyā mama prajñāpāramitā,
 gopāyitavyā mama prajñāpāramitā,
 paramadurlabhā hīyaṃ prajñāpāramitety adhimuñcet |

svayam eva caināṃ prajñāpāramitāṃ
satkuryād gurukuryān mānayet pūjayed arcayed apacāyet
 puṣpair dhūpair gandhair mālyair
 vilepanaiś cūrṇair vastraiś chatrair
 dhvajair ghaṇṭābhiḥ patākābhiḥ,
 samantāc ca dīpamālābhiḥ,
 bahuvidhābhiś ca pūjābhiḥ |

(もう一方の者)

yo vā anyaḥ saṃpūjya
parasmai cārthikāya chandikāya
kulaputrāya kuladuhitre vā yācamānāya
 dadyād
 upanāmayen
 niryātayet
 parityajet,
antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā |

kataras tayor bhagavan kulaputrayoḥ kuladuhitror vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ——
yo vā parityāgabuddhir yo vā na parityāgabuddhiḥ?


§2 世尊の反問 ── 舎利供養の譬え

—— 世尊

tena hi kauśika tvām evātra pratiprakṣyāmi |
yathā te kṣamate vyākuryāḥ |

tat kiṃ manyase kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
tathāgatasya parinirvṛtasya śarīraṃ
satkṛtya paricared dhārayet
satkuryād gurukuryān mānayet pūjayed arcayed apacāyet
svayam eva |

yo vā anyaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
tathāgataśarīraṃ svayaṃ ca
satkuryād gurukuryān mānayet pūjayed arcayed apacāyet,
parebhyaś ca vistareṇa saṃprakāśayet,
dadyāt saṃvibhajet
vaistārikī pūjā bhaviṣyatīti
sattvānāṃ cānukampām upādāya |

kataras tayor dvayoḥ kulaputrayoḥ kuladuhitror vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet?

 kiṃ yaḥ svayaṃ ca pūjayet
 parebhyaś ca vistareṇa saṃprakāśayed dadyāt saṃvibhajet,
 kiṃ vā yaḥ svayam eva pratyātmaṃ pūjayet?


§3 帝釈の答と、世尊の是認

—— 帝釈天

yo bhagavan kulaputro vā kuladuhitā vā
svayaṃ ca tathāgataśarīraṃ
satkuryād gurukuryān mānayet pūjayed arcayed apacāyet,
parebhyaś ca vistareṇa saṃprakāśayed dadyāt saṃvibhajet
vaistārikī pūjā bhaviṣyatīti
sattvānāṃ cānukampām upādāya,

ayam evānayor dvayoḥ kulaputrayoḥ kuladuhitror vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati |

—— 世尊

evam etat kauśika, evam etat |

evam etat kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā pustakagatāṃ kṛtvā
 udgṛhṇīyād dhārayed vācayet
 paryavāpnuyāt pravartayed deśayed
 upadiśed uddiśet svādhyāyet,

parasmai cārthikāya chandikāya
kulaputrāya kuladuhitre vā yācamānāya
dadyād upanāmayen niryātayet parityajed
antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā |

ayam eva kauśika tayor dvayoḥ kulaputrayoḥ 〈V. 53〉
kuladuhitror vā parānugrahakaraḥ
kulaputro vā kuladuhitā vā parityāgabuddhis
tannidānaṃ bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati ||


§4 器ある者のもとへ赴いて

punar aparaṃ kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
yatra yatra bhājanībhūtāḥ kulaputrā vā kuladuhitaro vā syur
asyāḥ prajñāpāramitāyāḥ,
tatra tatra gatvā tebhya imāṃ prajñāpāramitāṃ
dadyāt saṃvibhāgaṃ kuryāt,

ayam eva kauśika tataḥ kulaputrāt kuladuhitur vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ||


§5 第一段 ── 十善業道

—— 世尊

punar aparaṃ kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
ye jambūdvīpe sattvās
tān sarvān daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu
samādāpayet pratiṣṭhāpayet,

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayet ——

udyukto ‘muṃ
 grāhayet
 saṃdarśayet
 samādāpayet
 samuttejayet
 saṃpraharṣayet,

vācā neṣyati vineṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

ayaṃ kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
parityāgabuddhyā
tataḥ paurvakāt kulaputrāt kuladuhitur vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |


§5 世界の累増

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika jambūdvīpe sarvasattvāḥ,
etena kauśika paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvāḥ, 〈V. 54〉
etena kauśika paryāyeṇa yāvanto
gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayet,

udyukto ‘muṃ
 grāhayet
 saṃdarśayet
 samādāpayet
 samuttejayet
 saṃpraharṣayet,

vācā neṣyati, vineṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi,
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

ayaṃ kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
parityāgabuddhyā
tataḥ paurvakāt kulaputrāt kuladuhitur vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ||


§6 第二段 ── 四禅

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayet,

udyukto ‘muṃ
 grāhayet
 saṃdarśayet
 samādāpayet
 samuttejayet
 saṃpraharṣayet,

vācā neṣyati, vineṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi,
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |


§6 世界の累増

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika jambūdvīpe sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ, 〈V. 55〉
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhantu khalu punaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvāḥ,
etena kauśika paryāyeṇa yāvanto
gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣu dhyāneṣu pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayet,

udyukto ‘muṃ
 grāhayet
 saṃdarśayet
 samādāpayet
 samuttejayet
 saṃpraharṣayet,

vācā neṣyati, vineṣyati, anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti ||


§7 第三段 ── 四無量・四無色定・五神通

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
caturṣv apramāṇeṣu pratiṣṭhāpayet,
evaṃ peyālena kartavyam |

yathā caturṣv apramāṇeṣu, evaṃ
 catasṛṣv ārūpyasamāpattiṣu,
 pañcasv abhijñāsu,
yāvat samastāsu
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati, 〈V. 56〉
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |


§7 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpya
puṇyābhisaṃskāraḥ,
anena paryāyeṇa ye ‘pi te kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpya
puṇyābhisaṃskāraḥ,
ye ‘pi te kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpya
puṇyābhisaṃskāraḥ,
ye ‘pi te kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpya
puṇyābhisaṃskāraḥ,
ye ‘pi te kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpya
puṇyābhisaṃskāraḥ,
anena paryāyeṇa ye ‘pi kecit kauśika
gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
dhyānāpramāṇārūpyasamāpattyabhijñāsu pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi,
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti ||


§8 書写して自ら読み、人に与える 〈V. 57〉

punar aparaṃ kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā
svayaṃ ca vācayet,
parebhyaś ca likhitvā pūrvavad dadyāt,
ayatnataḥ kauśika pūrvakāt kulaputrāt kuladuhitur vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

punar aparaṃ kauśika
yaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitām arthakuśalo vācayet,
parebhyaś ca likhitvā pūrvavad dadyāt,
sārthāṃ savyañjanām upadiśet paridīpayet,
ayatnataḥ kauśika sa kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ||


§9 相似の般若波羅蜜が現れる

—— 帝釈天

iyam api bhagavan prajñāpāramitā upadeṣṭavyā?

—— 世尊

iyam api kauśika prajñāpāramitā upadeṣṭavyā
abudhyamānasya kulaputrasya vā kuladuhitur vā |

tat kasya hetoḥ?
utpatsyate hi kauśika anāgate ‘dhvani
prajñāpāramitāprativarṇikā |

tatra abudhyamānaḥ kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃboddhukāmo
mā praṇaṃkṣīt
tāṃ prajñāpāramitāprativarṇikāṃ śrutvā ||


§10 相似の般若波羅蜜とは何か

—— 帝釈天

kathaṃ bhagavan anāgate ‘dhvani
prajñāpāramitāprativarṇikā veditavyā ——
iyaṃ sā prajñāpāramitāprativarṇikopadiśyata iti?

—— 世尊

bhaviṣyanti kauśika anāgate ‘dhvani eke bhikṣavaḥ

 abhāvitakāyā
 abhāvitaśīlā
 abhāvitacittā
 abhāvitaprajñā
 eḍamūkajātīyāḥ prajñāparihīṇāḥ |

te prajñāpāramitām upadekṣyāma iti
tasyāḥ prativarṇikām upadekṣyanti |

kathaṃ ca kauśika prajñāpāramitāprativarṇikām upadekṣyanti?

 rūpavināśo rūpānityatety upadekṣyanti |
 evaṃ vedanāsaṃjñāsaṃskārāḥ |
 vijñānavināśo vijñānānityatety upadekṣyanti |

evaṃ copadekṣyanti ——
ya evaṃ gaveṣayiṣyati, sa prajñāpāramitāyāṃ cariṣyatīti |

iyaṃ sā kauśika prajñāpāramitāprativarṇikā veditavyā |

(正しくはこう見る)

na khalu punaḥ kauśika
rūpavināśo rūpānityatā draṣṭavyā |
evaṃ vedanāsaṃjñāsaṃskārāḥ |
na khalu punaḥ kauśika
vijñānavināśo vijñānānityatā draṣṭavyā |

saced evaṃ paśyati, prajñāpāramitāprativarṇikāyāṃ carati |

tasmāt tarhi kauśika kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā
prajñāpāramitāyā artha upadeṣṭavyaḥ |
prajñāpāramitāyā artham upadiśan
kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ||


§11 第四段 ── 預流果

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva kauśika tataḥ paurvakāt
kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika srotaāpattiphalaṃ prabhāvyate | 〈V. 58〉


§11 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān srotaāpattiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān srotaāpattiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān srotaāpattiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān srotaāpattiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān srotaāpattiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
srotaāpattiphale pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva kauśika tataḥ paurvakāt
kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet | 〈V. 59〉

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika srotaāpattiphalaṃ prabhāvyate ||


§12 第五段 ── 一来果

punar aparaṃ kauśika
yo hi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān sarvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva kauśika tataḥ paurvakāt
kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvyate | 〈V. 59〉


§12 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
sakṛdāgāmiphale pratiṣṭhāpayet | 〈V. 60〉

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva kauśika tataḥ paurvakāt
kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvyate ||


§13 第六段 ── 不還果

punar aparaṃ kauśika
yo hi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān sarvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet | 〈V. 61〉

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika anāgāmiphalaṃ prabhāvyate |


§13 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān anāgāmiphale pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anāgāmiphale pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika anāgāmiphalaṃ prabhāvyate ||


§14 第七段 ── 阿羅漢果 〈V. 62〉

punar aparaṃ kauśika
yo hi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān api sarvān arhattve pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika arhattvaṃ prabhāvyate |

evaṃ cāsyotsāhaṃ vardhayiṣyati ——

 yathā yathā hi tvaṃ kulaputra prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyase,
 tathā tathā tvam anupūrveṇa buddhadharmāṇāṃ lābhī bhaviṣyasi,
 āsannaś ca bhaviṣyasy anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |

 atra hi tvaṃ śikṣāyāṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
  srotaāpattiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  anāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  arhattvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  pratyekabuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  samyaksaṃbuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasīti |


§14 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān arhattve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
arhattve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān arhattve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
arhattve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān arhattve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
arhattve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān arhattve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
arhattve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān arhattve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
arhattve pratiṣṭhāpayet | 〈V. 63〉

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

saṃkhyāpi bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |
gaṇanāpi upamāpi aupamyam api
upanisāpi upaniṣad api
bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika arhattvaṃ prabhāvyate |

evaṃ cāsyotsāhaṃ vardhayiṣyati ——

 yathā yathā hi tvaṃ kulaputra prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyase,
 tathā tathā tvam anupūrveṇa buddhadharmāṇāṃ lābhī bhaviṣyasi,
 āsannaś ca bhaviṣyasy anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |

 atra hi tvaṃ śikṣāyāṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
  srotaāpattiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  anāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  arhattvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  pratyekabuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  samyaksaṃbuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasīti |


§15 第八段 ── 独覚

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti |

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet | 〈V. 64〉

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika pratyekabuddhatvaṃ prabhāvyate |

evaṃ cāsyotsāhaṃ vardhayiṣyati ——

 yathā yathā hi tvaṃ kulaputra prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyase,
 tathā tathā tvam anupūrveṇa buddhadharmāṇāṃ lābhī bhaviṣyasi,
 āsannaś ca bhaviṣyasy anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |

 atra hi tvaṃ śikṣāyāṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
  srotaāpattiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  anāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  arhattvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  pratyekabuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  samyaksaṃbuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasīti |


§15 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakān sarvasattvān pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvān pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvān pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvān pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvān pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
tān api sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
pratyekabuddhatve pratiṣṭhāpayet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

ya imāṃ prajñāpāramitām antaśaḥ pustakagatām api kṛtvā
 abhiśraddadhad abhiśraddadhate,
 avakalpayann avakalpayate,
 adhimuñcann adhimucyate,
 prasannacittaḥ prasannacittāya,
 adhyāśayasaṃpanno ‘dhyāśayasaṃpannāya
bodhāya cittam utpādya
samutpāditabodhicittāya bodhisattvāya
adhyāśayena dadyāt,

antaśo likhanāyāpi vācanāyāpy
akilāsitayā saṃpādayiṣyati,

udyukto ‘muṃ
 grāhayiṣyati,
 saṃdarśayiṣyati
 samādāpayiṣyati
 samuttejayiṣyati
 saṃpraharṣayiṣyati,

vācā neṣyati vineṣyati anuneṣyati,
artham asyā asmai saṃprakāśayiṣyati,
evaṃ cāsya cittaṃ viśodhayiṣyati,
nirvicikitsaṃ kariṣyati,

evaṃ cainaṃ vakṣyati ——

 ehi tvaṃ kulaputra
 asminn eva bodhisattvamārge śikṣasva |
 atra hi tvaṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
 kṣipram evānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyase |
 abhisaṃbudhya ca aparimitaṃ sattvadhātum
 anuttare upadhisaṃkṣaye ‘bhivineṣyasi
 yaduta bhūtakoṭiprabhāvanatāyām iti |

evaṃ ca vācaṃ bhāṣeta ——
 eteṣām eva tvaṃ kulaputra dharmāṇāṃ lābhī bhava
 yaduta prajñāpāramitāpratisaṃyuktānām iti | 〈V. 65〉

ayam eva tato bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
ato hi kauśika pratyekabuddhatvaṃ prabhāvyate |

evaṃ cāsyotsāhaṃ vardhayiṣyati ——

 yathā yathā hi tvaṃ kulaputra prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyase,
 tathā tathā tvam anupūrveṇa buddhadharmāṇāṃ lābhī bhaviṣyasi,
 āsannaś ca bhaviṣyasy anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |

 atra hi tvaṃ śikṣāyāṃ śikṣamāṇaś caran vyāyacchamānaḥ
  srotaāpattiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  sakṛdāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  anāgāmiphalaṃ prabhāvayiṣyasi,
  arhattvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  pratyekabuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasi,
  samyaksaṃbuddhatvaṃ prabhāvayiṣyasīti |


§16 第九段 ── 発菩提心

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
teṣāṃ sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittaṃ samutpādayet |

yaś cānyaḥ kaścit kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
teṣāṃ sarveṣām anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya
tebhya imāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā dadyāt |

yo vā kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
avinivartanīyāya bodhisattvāya mahāsattvāya
enāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā upanāmayet,

 atraiva prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyate,
 yogam āpatsyate |
 atraiva prajñāpāramitāṃ bhāvayan
 vṛddhiṃ virūḍhiṃ vipulatāṃ gataḥ
 paripūrayiṣyati buddhadharmān iti |

ayaṃ tasmāt paurvakāt kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
niyatam eṣo ‘nuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbudhya
sattvānāṃ duḥkhasyāntaṃ kariṣyatīti |


§16 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakānāṃ sarvasattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
teṣām api sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
teṣām api sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
teṣām api sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ, 〈V. 66〉
teṣām api sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādayet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
teṣām api sarveṣāṃ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādayet |

yaś cānyaḥ kaścit kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
teṣāṃ sarveṣām anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau cittam utpādya
tebhya imāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā dadyāt |

yo vā kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
avinivartanīyāya bodhisattvāya mahāsattvāya
enāṃ prajñāpāramitāṃ likhitvā dadyāt, upanāmayet,
atraiva prajñāpāramitāyāṃ śikṣiṣyate, yogam āpatsyate |

evam asyeyaṃ prajñāpāramitā bhūyasyā mātrayā
bhāvanāṃ vṛddhiṃ virūḍhiṃ vipulatāṃ paripūriṃ gamiṣyatīti |

ayaṃ kauśika tataḥ paurvakāt kulaputrataḥ kuladuhitṛto vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet |

tat kasya hetoḥ?
niyatam eṣo ‘nuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbudhya
sattvānāṃ duḥkhasyāntaṃ kariṣyatīti ||


§17 第十段 ── 不退転の菩薩たちに与える

punar aparaṃ kauśika
yāvanto jambūdvīpe sattvās,
te sarve avinivartanīyā bhaveyur
anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |

tebhyaḥ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthitebhya
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet |

yaś ca tebhyaḥ kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā dadyād upanāmayet,
sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |
saṃkhyāpi bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |
gaṇanāpi upamāpi aupamyam api
upanisāpi upaniṣad api
bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,

yas teṣām avinivartanīyānāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ
kṣiprataram anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃboddhukāmebhya
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet,
sārthāṃ savyañjanām upadiśet,
iha ca tān prajñāpāramitāyām avavaded anuśiṣyāt |


§17 世界の累増

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
jāmbūdvīpakebhyaḥ sarvasattvebhyo ‘vinivartanīyebhya
imāṃ prajñāpāramitām upanāmya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika cāturmahādvīpake lokadhātau sattvāḥ,
te ‘pi sarve ‘vinivartanīyā bhaveyur anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |
tebhyo ‘pi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet, sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
cāturmahādvīpake lokadhātau sarvasattvebhyo ‘vinivartanīyebhya
imāṃ prajñāpāramitām upanāmya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika sāhasre cūlike lokadhātau sattvāḥ,
te ‘pi sarve ‘vinivartanīyā bhaveyur anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |
tebhyo ‘pi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā 〈V. 67〉
dadyād upanāmayet, sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
sāhasre cūlike lokadhātau sarvasattvebhyo ‘vinivartanīyebhya
imāṃ prajñāpāramitām upanāmya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika dvisāhasre madhyame lokadhātau sattvāḥ,
te ‘pi sarve ‘vinivartanīyā bhaveyur anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |
tebhyo ‘pi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet, sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
dvisāhasre madhyame lokadhātau sarvasattvebhyo ‘vinivartanīyebhya
imāṃ prajñāpāramitām upanāmya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sattvāḥ,
te ‘pi sarve ‘vinivartanīyā bhaveyur anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |
tebhyo ‘pi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet, sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tiṣṭhatu khalu punaḥ kauśika
trisāhasramahāsāhasre lokadhātau sarvasattvebhyo ‘vinivartanīyebhya
imāṃ prajñāpāramitām upanāmya puṇyābhisaṃskāraḥ,
yāvantaḥ kauśika gaṅgānadīvālukopameṣu
trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu
sattvāḥ,
te ‘pi sarve ‘vinivartanīyā bhaveyur anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ |
tebhyo ‘pi kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet, sārthāṃ savyañjanām upadiśet |

tat kiṃ manyase kauśika
api nu sa kulaputro vā kuladuhitā vā
tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasavet?

—— 帝釈天

bahu bhagavan, bahu sugata |
saṃkhyāpi bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |
gaṇanāpi upamāpi aupamyam api upanisāpi
bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum |

—— 世尊

ataḥ khalu punaḥ sa kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet,
yas teṣām avinivartanīyānāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ
kṣiprataram anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃboddhukāmebhya
imāṃ prajñāpāramitāṃ pustakalikhitāṃ kṛtvā
dadyād upanāmayet,
sārthāṃ savyañjanām upadiśet,
iha ca tān prajñāpāramitāyām avavaded anuśiṣyāt |

(さらに速い菩薩)

athāparaḥ kauśika bodhisattvo mahāsattva utpadyeta,
sa evaṃ vadet ——
aham eteṣāṃ kṣiprataram
anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsya iti |

yas taṃ kauśika kulaputro vā kuladuhitā vā
kṣiprābhijñataraṃ bodhisattvaṃ mahāsattvaṃ
prajñāpāramitāyām avavaded anuśiṣyāt,
ayaṃ tataḥ paurvakāt kulaputrāt kuladuhitur vā
sakāśād bahutaraṃ puṇyaṃ prasavet ||


§18 帝釈の讃嘆 ── 菩提に近づくほど 〈V. 67–68〉

—— 帝釈天

yathā yathā bhagavan bodhisattvo mahāsattva
āsannībhavaty anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ,
tathā tathā prajñāpāramitāyām
avavaditavyo ‘nuśāsitavyaḥ,

tathā tathā prajñāpāramitāyām
avavadyamāno ‘nuśiṣyamāṇas
tathatāyā āsannībhavati |

tathatāyā āsannībhavan
yeṣāṃ paribhuṅkte
 cīvara
 piṇḍapāta
 śayanāsana
 glānapratyayabhaiṣajyapariṣkārān,
teṣāṃ tān kārān kṛtān
mahāphalān karoti mahānuśaṃsān |

ataḥ sa bahutaraṃ puṇyaṃ prasavati |

tat kasya hetoḥ?
evaṃ hy etad bhagavan bhavati ——
yad bodhisattvo mahāsattva
āsannībhavaty anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ ||


§19 スブーティの讃嘆 ── 声聞もまた菩薩を励ませ

—— スブーティ → 帝釈天

sādhu sādhu kauśika
yas tvaṃ bodhisattvayānikānāṃ pudgalānām
utsāhaṃ dadāsi anugṛhṇīṣe anuparivārayasi |

evaṃ ca kauśika tvayā karaṇīyam ——

ya āryaśrāvakaḥ sarvasattvānām anugrahaṃ kartukāmaḥ,
sa bodhisattvānāṃ mahāsattvānām
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhāv
utsāhaṃ vardhayati anugṛhṇīte ‘nuparivārayati,
evam etat karaṇīyam |

tat kasya hetoḥ?
ataḥprasūtā hi bodhisattvānāṃ mahāsattvānām
anuttarā samyaksaṃbodhiḥ |

yadi hi bodhisattvā mahāsattvā
etad bodhicittaṃ notpādayeran,
na caite bodhisattvā mahāsattvā
anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau śikṣeran,
na ṣaṭpāramitāsu śikṣeran,
aśikṣamāṇā anuttarāṃ samyaksaṃbodhiṃ nābhisaṃbudhyeran |

yasmāt tarhi bodhisattvā mahāsattvā
bodhisattvaśikṣāyām āsu ṣaṭpāramitāsu śikṣante,
tasmād etad bodhicittam utpādayante,
tasmād anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbudhyanta iti ||


§20 結び

āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyāṃ
puṇyaparyāyaparivarto nāma pañcamaḥ ||

〈V. 69〉


付記 一:訂正した箇所

読誦の妨げになるため、以下は訂正した。左が原ファイルの表記。

原ファイル訂正理由
adhimuñcannadhimuñcate(多数)adhimuñcann adhimucyate同章内で二形が混在。多数形に統一
bahu bhagavan bahu, sugatabahu bhagavan, bahu sugata読点の位置
bahu sugataḥbahu sugata呼格
samuttejayetasamuttejayet語形
bodhisattvāyādhyaśayenabodhisattvāyādhyāśayena長母音脱落
samadāpayiṣyatisamādāpayiṣyati長母音脱落
adyukto ‘muṃudyukto ‘muṃa / u の誤り
evaṃ cāsya utsāhaṃ vardhayiṣyasi…vardhayiṣyati人称の誤り
pratyekabuddhatvaṃ prabhāvayiṣyati(§15)…prabhāvayiṣyasi並行句に合わせた
loakadhātaulokadhātau字順の誤り
tiṣṭhātutiṣṭhatu長母音の誤り
puṇyabhisaṃskāraḥpuṇyābhisaṃskāraḥ長母音脱落
sarvasatvānsarvasattvān重複子音
kauśiakakauśika字順の誤り
tatkiṃ manyase kauśike…kauśika呼格
kuladuhitā va(3箇所)kuladuhitā vā長母音脱落
dhyānāpramāṇārūpyasamāttyabhijñāsu…samāpattyabhijñāsupa 脱落
eteṣāmevaṃ tvaṃ kulaputraeteṣām eva tvaṃ kulaputra他8箇所に合わせた
eteṣām api tvaṃ kulaputraeteṣām eva tvaṃ kulaputra同上
iyam api bhagavan prajñāpāramitā upadeṣṭavyāḥ?…upadeṣṭavyā?数の不一致
mā praṇaṃkṣīttāṃ prajñāpāramitā prativarṇikāṃ…prajñāpāramitāprativarṇikāṃ複合語の分断
jambudvīpe(4箇所)jambūdvīpe長母音。同章内で揺れている
caturmahādvīpake(1箇所)cāturmahādvīpake長母音。他は正しい
§14・§15 の一部で欠けていた動詞並行句により補った§14二度目に saṃdarśayiṣyati を補入
upanisāpi upaniṣad api※原文どおり仏教梵語の二重形として通用
abhiśraddadhad abhiśraddadhate※原文どおり分詞+定動詞を重ねる仏教梵語の強調法

付記 二:出典と利用条件

本文は GRETIL(Göttingen Register of Electronic Texts in Indian Languages)公開の電子テキストに基づく。底本は P. L. Vaidya, Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā, Darbhanga: The Mithila Institute, 1960(Buddhist Sanskrit Texts, 4)。入力は Digital Sanskrit Buddhist Canon Input Project による。

GRETIL版は CC BY-NC-SA 4.0(表示・非営利・継承)で配布されている。個人の読誦や研究には自由に使えるが、商用利用は許諾されていない

よかったらシェアしてね!
  • URLをコピーしました!
  • URLをコピーしました!

コメント

コメントする

CAPTCHA


目次