八千頌般若経 第六章 随喜と回向 原文

八千頌般若経 第六章 随喜と回向

anumodanāpariṇāmanāparivartaḥ ṣaṣṭhaḥ ── 読誦用テキスト(全文)

読誦用テキストと同じ体裁。見出し脇の〈V. 〉は Vaidya 版の頁数。 第五章と同じく、省略記号を一切用いず全文を書き出しています。 上から下まで、そのまま唱えられます。


目次

読誦の手引き

行の切り方

  • 1行=1息。行末で軽く区切る。
  • | … 句の切れ目(短い間) || … 段落の終わり(長い間)
  • —— … 話者の交替
  • 字下げした行は連禱。目で追わず、リズムに乗せる。

発音の要点

表記読み方
ā ī ū長母音。短母音の二倍の長さを保つ
ṛ / ṝそり舌の「リ」。ṝ は長い
鼻音。直後の子音の位置で鼻に抜く
直前の母音を軽く反響させる。-aḥ =「アハ」
ṭ ḍ ṇそり舌音。舌先を上顎の奥に
ś / ṣś=シュ(歯茎) / ṣ=シ(そり舌)
c / chチャ / チャ(強い息)
kh gh ch jh ṭh ḍh th dh ph bh有気音。息を強く吐く
ギャ(ジュニャではない)
‘ (アヴァグラハ)母音 a の脱落。読まない

抑揚 高低アクセントはつけず、各音節を均等の長さで平板に。長母音だけ確実に伸ばす。


この章の構造

第六章は二部からなります。

前半(§1–§18)は問答です。弥勒と須菩提のあいだで、随喜回向をめぐる難問が交わされます。骨格は次の通り。

一切の善根をあつめて随喜し、無上菩提に回向せよ(§1–§2) ── しかしその事物も所縁も行相も、把捉されるようには存在しない(§3) ── ならばそれは想・心・見の三顛倒ではないか(§4) ── 回向する心はすでに尽き、滅し、去り、変じている(§6) ── 心をもって心を回向することはできない(§6)

この難問に対する答が三度、**過去仏(§8–§9)・未来仏(§10)・現在仏(§11)についてくり返され、さらに三世をまとめて(§12–§13)**四度目が置かれます。四度とも文型は同一で、動詞の時制だけが変わります。ここが本章最大の連禱です。

§15 の毒入りの食物の譬喩が転換点です。色も香も味も申し分ないのに毒が入っている食物 ── 有所得の回向はこれである、と説かれます。そこから正しい回向(dharmadhātupariṇāma 法界回向)が示されます。

後半(§19–§31)は比較です。世尊の讃嘆に始まり、有所得の菩薩の福徳と法界回向の福徳とが十段にわたって較べられます。

十善業道 → 四禅 → 四無量 → 四無色定 → 五神通 → 預流 → 一来 → 不還 → 阿羅漢 → 独覚 → 発心

そのうえで布施・持戒・忍辱・精進・禅定の五度について、それぞれ「百分の一にも及ばず」の長い連禱が五度くり返されます(§22・§28・§29・§30・§31)。

唱える上での勘所が三つあります。

一つ。過去・未来・現在の三段(§8・§10・§11)は、同じ文型が時制だけを替えてくり返されます。過去は avaropitāni、未来は avaropayiṣyante、現在は avaropyante。§12 ではこの三つが avaropitāni avaropayiṣyante 'varopyante ca と一息に連ねられます。三段を唱え終えてから §12 に入ると、三つの時制が一つに畳み込まれる感覚がはっきり出ます。

二つ。kṣīṇaṃ niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam(尽き・滅し・去り・変じた) は本章の背骨です。§6・§9・§10・§11・§13 と五度現れます。

三つ。「百分の一にも及ばず」の連禱śatatamīm api kalāṃ nopaiti …)は §22・§26・§28・§29・§30・§31 と六度。数詞が階段状に昇るので、一項目一行に揃えてあります。


§1 弥勒、随喜回向の福徳を説く 〈V.69〉

atha khalu maitreyo bodhisattvo mahāsattva āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram āmantrayate sma ——

yac ca khalu punar ārya subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya anumodanāpariṇāmanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu, yac ca sarvasattvānāṃ  dānamayaṃ puṇyakriyāvastu,  śīlamayaṃ puṇyakriyāvastu,  bhāvanāmayaṃ puṇyakriyāvastu, idam eva tato bodhisattvasya mahāsattvasya anumodanāpariṇāmanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu  agram ākhyāyate,  śreṣṭham ākhyāyate,  jyeṣṭham ākhyāyate,  varam ākhyāyate,  pravaram ākhyāyate,  praṇītam ākhyāyate,  uttamam ākhyāyate,  anuttamam ākhyāyate,  niruttamam ākhyāyate,  asamam ākhyāyate,  asamasamam ākhyāyate ||


§2 須菩提の問い ── 一切の善根をあつめて 〈V.69〉

evam ukte āyuṣmān subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam etad avocat ——

yat punar ayaṃ maitreya bodhisattvo mahāsattvo daśadiśi loke sarvataḥ sarvatra gatayā  aprameyāprameyeṣu  asaṃkhyeyāsaṃkhyeyeṣu  aparimāṇāparimāṇeṣu  acintyācintyeṣu  anantāparyanteṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu atīte ‘dhvani ekaikasyāṃ diśi ekaikasmiṃs trisāhasramahāsāhasre lokadhātau  aprameyāprameyāṇām  asaṃkhyeyāsaṃkhyeyānām  aparimāṇāparimāṇānām  acintyācintyānām  anantāparyantānām anupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvṛtānāṃ tathāgatānām arhatāṃ samyaksaṃbuddhānāṃ  chinnavartmanāṃ  chinnavartmanīnāṃ  chinnaprapañcabhavanetrīkāṇāṃ  paryāttabāṣpāṇāṃ  marditakaṇṭakānām  apahṛtabhārāṇām  anuprāptasvakārthānāṃ  parikṣīṇabhavasaṃyojanānāṃ  samyagājñāsuvimuktacittānāṃ  sarvacetovaśiparamapāramitāprāptānāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbuddhānāṃ yāvac ca anupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvṛtānāṃ yāvac ca saddharmo nāntarhitaḥ, etasminn antare yas teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaḥ  samādhiskandhaḥ  prajñāskandho  vimuktiskandho  vimuktijñānadarśanaskandhaś ca, yāni ca ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni,  buddhaguṇasaṃpatpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni,  balavaiśāradyapāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, evam  abhijñāpāramitāpratisaṃyuktāni  parijñāpāramitāpratisaṃyuktāni  praṇidhānapāramitāpratisaṃyuktāni  sarvajñajñānasaṃpatpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye ca aprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, yā ca anuttarā samyaksaṃbodhiḥ, yac ca anuttaraṃ samyaksaṃbodhisukham, yā ca sarvadharmaiśvaryapāramitā, yaś ca aparimeyo ‘nabhibhūtaḥ sarvābhibhūtaḥ  paramaṛddhyabhisaṃskāraḥ, yac ca  anāvaraṇam asaṅgam apratihatam  asamam asamasamam anupamam aparimeyaṃ  tathāgatayathābhūtajñānabalam, yad buddhajñānabalam, balānāṃ yad buddhajñānadarśanam, yā ca daśabalapāramitā, yaś ca caturvaiśāradyaparamasukhaparipūrṇo ‘dhigamaḥ, yaś ca sarvadharmāṇāṃ paramārthābhinirhāreṇa dharmādhigamaḥ, yac ca  dharmacakrapravartanam,  dharmolkāpragrahaṇam,  dharmabherīsaṃpratāḍanam,  dharmaśaṅkhaprapūraṇam,  dharmaśaṅkhapravyāharaṇam,  dharmakhaḍgapraharaṇam,  dharmavṛṣṭipravarṣaṇam,  dharmayajñayajanam,  dharmadānena sarvasattvasaṃtarpaṇam,  dharmadānasaṃpravāraṇam,

〈V.70〉

ye ca tatra dharmadeśanāsu  buddhadharmeṣu pratyekabuddhadharmeṣu śrāvakadharmeṣu vā  vinītāḥ śikṣitā adhimuktā niyatāḥ saṃbodhiparāyaṇāḥ, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, ye ca tair buddhair bhagavadbhir bodhisattvā mahāsattvā vyākṛtā  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni, ye ca pratyekabuddhayānikāḥ pudgalā vyākṛtāḥ pratyekabodhau, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, yac ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ  dānamayaṃ puṇyakriyāvastu,  śīlamayaṃ puṇyakriyāvastu,  bhāvanāmayaṃ puṇyakriyāvastu, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni ca aśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yaiś ca pṛthagjanais tatra dharmakuśalamūlāny avaropitāni, teṣāṃ ca buddhānāṃ bhagavatāṃ catasṛṇāṃ parṣadāṃ  bhikṣūṇāṃ bhikṣuṇīnām  upāsakānām upāsikānām, yac ca dānamayaṃ puṇyakriyāvastu,  śīlamayaṃ puṇyakriyāvastu,  bhāvanāmayaṃ puṇyakriyāvastu, yaiś ca tatra teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ dharmaṃ deśayatāṃ  devair nāgair yakṣair gandharvair  asurair garuḍaiḥ kinnarair mahoragair  manuṣyāmanuṣyair vā yaiś ca tiryagyonigatair api sattvaiḥ  kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ parinirvāpayatām api  kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca tatra teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ parinirvṛtānām api  kuśalamūlāny avaropitāni, buddhaṃ ca bhagavantam āgamya dharmaṃ cāgamya saṃghaṃ cāgamya manobhāvanīyāṃś ca pudgalān āgamya teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tat sarvaṃ kuśalamūlaṃ  niravaśeṣāniravaśeṣam anavaśeṣam  aikadhyam abhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā agrayā anumodanayā anumodeta,  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttarayā  asamayā asamasamayā anumodanayā anumodeta |

evam anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayāmīti vācaṃ bhāṣeta —— anuttarāyāḥ samyaksaṃbodher āhārakaṃ bhavatv iti |

tatra bodhisattvayānikaḥ pudgalo yair vastubhir anumodeta, yair ārambaṇair yair ākārais tac cittam utpādayet, api nu tāni vastūni tāni vā ārambaṇāni te vā ākārās tathopalabhyeran yathā nimittīkaroti? ||


§3 弥勒の答 ── 把捉されない 〈V.70〉

evam ukte maitreyo bodhisattvo mahāsattva āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram etad avocat ——

na tāni bhadanta subhūte vastūni tāni vā ārambaṇāni te vā ākārās tathopalabhyante yathā nimittīkaroti ||


§4 須菩提 ── ならば三顛倒ではないか 〈V.70〉

evam ukte āyuṣmān subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam etad avocat ——

yadi so ‘saṃvidyamānaṃ vastu asaṃvidyamānam ārambaṇam ārambaṇīkuryāt, nimittīkuryāt, tat katham asya  saṃjñāviparyāsaś  cittaviparyāso  dṛṣṭiviparyāso na bhavet? tat kasya hetoḥ? tathā hi rāgo ‘py asaṃvidyamānaṃ vastu  anitye nityam iti  duḥkhe sukham iti  anātmany ātmeti  aśubhe śubham iti vikalpya saṃkalpya utpadyate, saṃjñāviparyāsaś cittaviparyāso dṛṣṭiviparyāsaḥ |

athāpi yathā vastu yathā ārambaṇaṃ yathā ākāras tathā bodhis tathā cittam, evaṃ sarvadharmāḥ sarvadhātavaḥ | yadi ca yathā vastu yathā ārambaṇaṃ yathā ākāras tathā bodhis tathā cittam, tat katamair vastubhiḥ  katamair ārambaṇaiḥ  katamair ākāraiḥ katamaṃ cittam anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati? katamad vā anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu kva anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati? ||


§5 弥勒 ── 新学の菩薩の前で説くべからず 〈V.71〉

atha khalu maitreyo bodhisattvo mahāsattva āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram etad avocat ——

nedam ārya subhūte navayānasaṃprasthitasya bodhisattvasya mahāsattvasya purato bhāṣitavyaṃ nopadeṣṭavyam | tat kasya hetoḥ? yad api hi syāt tasya  śraddhāmātrakaṃ  premamātrakaṃ  prasādamātrakaṃ  gauravamātrakam, tad api tasya sarvam antardhīyeta | avinivartanīyasyedam ārya subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya purato bhāṣitavyam upadeṣṭavyam | yo vā kalyāṇamitropastabdho bodhisattvo mahāsattvo bhavet, so ‘tra  nāvaleṣyate na saṃleṣyate  na viṣatsyati na viṣādam āpatsyate,  na vipṛṣṭhīkariṣyati mānasam,  na bhagnapṛṣṭhīkariṣyati,  notrasiṣyati na saṃtrasiṣyati na saṃtrāsam āpatsyate | evaṃ ca bodhisattvena mahāsattvena anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu sarvajñatāyāṃ pariṇāmayitavyam ||


§6 須菩提 ── 回向する心はすでに尽きている 〈V.71〉

atha khalv āyuṣmān subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam etad avocat ——

yena maitreya cittena anumodya yat pariṇāmayati, tac cittaṃ kṣīṇaṃ niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam | tat katamat tac cittaṃ  yena pariṇāmayaty anuttarāyai samyaksaṃbodhaye? katamad vā tac cittam anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu  yat pariṇāmayaty anuttarāyai samyaksaṃbodhaye? kathaṃ vā śakyaṃ cittena cittaṃ pariṇāmayituṃ yadā dvayoś cittayoḥ samavadhānaṃ nāsti, na ca tac cittasvabhāvatā śakyā pariṇāmayitum? ||


§7 帝釈の問い 〈V.71〉

atha khalu śakro devānām indra āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram etad avocat ——

mā khalv ārya subhūte navayānasaṃprasthitā bodhisattvā mahāsattvā imaṃ nirdeśaṃ śrutvā utrasiṣuḥ saṃtrasiṣuḥ saṃtrāsam āpatsyante? kathaṃ cārya subhūte bodhisattvena mahāsattvena tad anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmayitavyam? kathaṃ ca anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu parigṛhṇatā anumodanāsahagataṃ cittaṃ pariṇāmayatā tad anumodanāsahagataṃ cittaṃ suparigṛhītaṃ supariṇāmitaṃ bhavati? ||


§8 須菩提、弥勒を加持して問う ── 過去の諸仏について 〈V.71〉

atha khalv āyuṣmān subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam ārabhya maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam adhiṣṭhānaṃ kṛtvā maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam āmantrayate sma ——

iha maitreya bodhisattvo mahāsattvas teṣām atītānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  chinnavartmanāṃ  chinnavartmanīnāṃ  chinnaprapañcabhavanetrīkāṇāṃ  paryāttabāṣpāṇāṃ  marditakaṇṭakānām  apahṛtabhārāṇām  anuprāptasvakārthānāṃ  parikṣīṇabhavasaṃyojanānāṃ  samyagājñāsuvimuktacittānāṃ  sarvacetovaśiparamapāramitāprāptānāṃ daśasu dikṣu aprameyāsaṃkhyeyeṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu ekaikasyāṃ diśi ekaikasmiṃś ca trisāhasramahāsāhasre lokadhātau aprameyāsaṃkhyeyānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ parinirvṛtānāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbuddhānāṃ yāvac ca anupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvṛtānāṃ yāvac ca saddharmo nāntarhitaḥ, etasminn antare yāni teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  kuśalamūlāni pāramitāpratisaṃyuktāni, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  puṇyābhisaṃskāraḥ kuśalamūlābhisaṃskāraḥ, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaḥ  samādhiskandhaḥ  prajñāskandho  vimuktiskandho  vimuktijñānadarśanaskandhaḥ,

〈V.72〉

yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye ca aprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, yaś ca tair buddhair bhagavadbhir dharmo deśitaḥ, ye ca tasmin dharme śikṣitā adhimuktāḥ pratiṣṭhitāḥ, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, ye ca tair buddhair bhagavadbhir bodhisattvā mahāsattvā vyākṛtā  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni, ye ca pratyekabuddhayānikāḥ pudgalā vyākṛtāḥ pratyekabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāni ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ  dānamayāni kuśalamūlāni  śīlamayāni kuśalamūlāni  bhāvanāmayāni kuśalamūlāni, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni ca aśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yaiś ca tasmin dharme pṛthagjanaiḥ kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca  devanāgayakṣagandharvāsuragaruḍakinnaramahoraga-  manuṣyāmanuṣyair vā sa dharmaḥ śrutaḥ, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca tiryagyonigatair api sattvaiḥ sa dharmaḥ śrutaḥ, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca teṣu buddheṣu bhagavatsu  parinirvāpayatsu parinirvṛteṣu ca  kuśalamūlāny avaropitāni, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tāni sarvāṇy ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodeta | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayate, pariṇāmayato bodhisattvasya mahāsattvasya kathaṃ na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati? ||


§9 弥勒の答 ── その心に心想なきこと 〈V.72〉

evam ukte maitreyo bodhisattvo mahāsattva āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram etad avocat ——

saced ārya subhūte bodhisattvo mahāsattvo yena cittena yat pariṇāmayati, tasmiṃś citte na cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvena mahāsattvena anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmitaṃ bhavati, yathā tac cittaṃ na saṃjānīte idaṃ tac cittam iti | evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati |

atha yena cittena yat pariṇāmayati, tac cittaṃ saṃjānīte idaṃ tac cittam iti cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya saṃjñāviparyāsaś cittaviparyāso dṛṣṭiviparyāso bhavati |

saced punar bodhisattvo mahāsattvo yac cittaṃ pariṇāmayati, tac cittam evaṃ saṃjānīte, evaṃ samanvāharati | tac cittaṃ samanvāhriyamāṇam eva  kṣīṇaṃ kṣīṇam ity evaṃ saṃjānīte,  niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam ity evaṃ saṃjānīte | yac ca kṣīṇaṃ na tac chakyaṃ pariṇāmayitum | yenāpi cittena pariṇāmyate,  tasyāpi cittasya saiva dharmatā | yair api dharmaiḥ pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ saiva dharmatā | yeṣv api dharmeṣu pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ saiva dharmateti | saced evaṃ pariṇāmayati, samyak pariṇāmayati, na mithyā pariṇāmayati | evaṃ ca bodhisattvena mahāsattvena pariṇāmayitavyam ||


§10 未来の諸仏について 〈V.72〉

punar aparam ārya subhūte bodhisattvena mahāsattvena yathā atītānām evam anāgatānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  chinnavartmanāṃ  chinnavartmanīnāṃ  chinnaprapañcabhavanetrīkāṇām  aprameyāṇām asaṃkhyeyānāṃ

〈V.73〉

yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbhotsyante, yāvac ca anupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvāsyanti, yāvac ca saddharmo nāntardhāsyati, etasminn antare yāni teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  pāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaḥ  samādhiskandhaḥ  prajñāskandho  vimuktiskandho  vimuktijñānadarśanaskandhaḥ, yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye ca aprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, ye ca te buddhā bhagavanto dharmaṃ deśayiṣyanti, ye ca tasmin dharme śikṣiṣyante ‘dhimokṣayiṣyanti pratiṣṭhāsyanti, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāṃś ca te buddhā bhagavanto bodhisattvān mahāsattvān vyākariṣyanti  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca yāni ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yāṃś ca te buddhā bhagavantaḥ pratyekabuddhayānikān pudgalān  vyākariṣyanti pratyekabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāni ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ  dānamayāni kuśalamūlāni  śīlamayāni kuśalamūlāni  bhāvanāmayāni kuśalamūlāni, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni ca aśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, ye ca tasmin dharme pṛthagjanāḥ kuśalamūlāny avaropayiṣyanti, ye ca  devanāgayakṣagandharvāsuragaruḍakinnaramahoraga-  manuṣyāmanuṣyāḥ kuśalamūlāny avaropayiṣyanti, ye ca tiryagyonigatā api sattvās taṃ dharmaṃ śroṣyanti, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropayiṣyanti, ye ca sattvās teṣu buddheṣu bhagavatsu  parinirvāyatsu parinirvṛteṣu ca  kuśalamūlāny avaropayiṣyanti, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tāni sarvāṇy ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumoditavyāni | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmayato bodhisattvasya mahāsattvasya kathaṃ na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati?

saced bodhisattvo mahāsattvo yena cittena yat pariṇāmayati, tasmiṃś citte na cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvena mahāsattvena anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmitaṃ bhavati | sa yathā tac cittaṃ na saṃjānīte idaṃ cittam iti, evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati |

atha yena cittena yat pariṇāmayati tac cittaṃ saṃjānīte —— idaṃ tac cittam iti cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya saṃjñāviparyāsaś cittaviparyāso dṛṣṭiviparyāso bhavati |

saced punar bodhisattvo mahāsattvo yac cittaṃ pariṇāmayati tac cittam evaṃ saṃjānīte evaṃ samanvāharati, tac cittaṃ samanvāhriyamāṇam eva  kṣīṇaṃ kṣīṇam ity evaṃ saṃjānīte,  niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam ity evaṃ saṃjānīte | yac ca kṣīṇaṃ na tac chakyaṃ pariṇāmayitum | yenāpi cittena pariṇāmyate,  tasyāpi cittasya saiva dharmatā | yair api dharmaiḥ pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ saiva dharmatā | yeṣv api dharmeṣu pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ saiva dharmateti | saced evaṃ pariṇāmayati, samyak pariṇāmayati, na mithyā pariṇāmayati | evaṃ ca bodhisattvena mahāsattvena pariṇāmayitavyam ||


§11 現在の諸仏について 〈V.74〉

punar aparam ārya subhūte bodhisattvena mahāsattvena pratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  chinnavartmanāṃ  chinnavartmanīnāṃ  chinnaprapañcabhavanetrīkāṇām  aprameyāṇām asaṃkhyeyānām aprameyāsaṃkhyeyeṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu tiṣṭhatāṃ dhriyamāṇānāṃ yāpayatāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbudhyante, yāvac ca nirupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvānti, yāvac ca saddharmo nāntardadhāti, etasminn antare yāni teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  pāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaḥ  samādhiskandhaḥ  prajñāskandho  vimuktiskandho  vimuktijñānadarśanaskandhaḥ, yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye ca aprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, yaṃ ca te buddhā bhagavanto dharmaṃ deśayanti, ye ca tasmin dharme śikṣante ‘dhimokṣayanti pratitiṣṭhanti, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāṃś ca te buddhā bhagavanto bodhisattvān mahāsattvān vyākurvanti  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca yāni ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yāṃś ca te buddhā bhagavantaḥ pratyekabuddhayānikān pudgalān  vyākurvanti pratyekabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāni ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ  dānamayāni kuśalamūlāni  śīlamayāni kuśalamūlāni  bhāvanāmayāni kuśalamūlāni, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni ca aśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, ye ca tasmin dharme pṛthagjanāḥ kuśalamūlāny avaropayanti, ye ca  devanāgayakṣagandharvāsuragaruḍakinnaramahoragā  manuṣyāmanuṣyā vā taṃ dharmaṃ śṛṇvanti, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropayanti, ye ca tiryagyonigatā api sattvās taṃ dharmaṃ śṛṇvanti, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropayanti, ye ca teṣu buddheṣu bhagavatsu  parinirvāyatsu parinirvṛteṣu ca  kuśalamūlāny avaropayanti, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tāni sarvāṇy ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumoditavyāni | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmayato bodhisattvasya mahāsattvasya kathaṃ na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati?

saced bodhisattvo mahāsattvo yena cittena yat pariṇāmayati, tasmiṃś citte na cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvena mahāsattvena anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmitaṃ bhavati —— yathā tac cittaṃ na saṃjānīte idaṃ tac cittam iti | evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati |

atha yena cittena yat pariṇāmayati tac cittaṃ saṃjānīte idaṃ tac cittam iti cittasaṃjñī bhavati | evaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya saṃjñāviparyāsaś cittaviparyāso dṛṣṭiviparyāso bhavati |

saced punar bodhisattvo mahāsattvo yac cittaṃ pariṇāmayati, tac cittam evaṃ saṃjānīte evaṃ samanvāharati —— tac cittaṃ samanvāhriyamāṇam eva  kṣīṇaṃ kṣīṇam ity evaṃ saṃjānīte,  niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam ity evaṃ saṃjānīte | yac ca kṣīṇaṃ na tac chakyaṃ pariṇāmayitum | yenāpi cittena pariṇāmyate,  tasyāpi cittasya saiva dharmatā | yair api dharmaiḥ pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ

〈V.75〉

 saiva dharmatā | yeṣv api dharmeṣu pariṇāmyate,  teṣām api dharmāṇāṃ saiva dharmateti | saced evaṃ pariṇāmayati, samyak pariṇāmayati, na mithyā pariṇāmayati | evaṃ ca bodhisattvena mahāsattvena pariṇāmayitavyam ||


§12 三世を一つに ── 過去・未来・現在をあわせて 〈V.75〉

punar aparam ārya subhūte bodhisattvo mahāsattvo ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  chinnavartmanāṃ  chinnavartmanīnāṃ  chinnaprapañcabhavanetrīkāṇām  aprameyāṇām asaṃkhyeyānāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim  abhisaṃbuddhā abhisaṃbhotsyante abhisaṃbudhyante ca, yāvac ca nirupadhiśeṣe nirvāṇadhātau  parinirvṛtāḥ parinirvāsyanti parinirvānti ca, yāvac ca saddharmo  nāntarhito nāntardhāsyati nāntardadhāti ca, etasminn antare yāni teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni kuśalamūlāni, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaḥ  samādhiskandhaḥ  prajñāskandho  vimuktiskandho  vimuktijñānadarśanaskandhaḥ, yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye ca aprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, yaiś ca tair buddhair bhagavadbhir dharmo  deśito deśayiṣyate deśyate ca, ye ca tasmin dharme  śikṣitāḥ śikṣiṣyante śikṣante ca,  adhimuktā adhimokṣayiṣyanti adhimokṣayanti ca,  sthitāḥ sthāsyanti tiṣṭhanti ca, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, ye ca tair buddhair bhagavadbhir bodhisattvā mahāsattvā  vyākṛtā vyākariṣyante vyākriyante ca  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, ye ca pratyekabuddhayānikāḥ pudgalā  vyākṛtā vyākariṣyante vyākriyante ca pratyekabodhau, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, yāni ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ  dānamayāni kuśalamūlāni  śīlamayāni kuśalamūlāni  bhāvanāmayāni kuśalamūlāni, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni ca aśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yaiś ca tasmin dharme pṛthagjanaiḥ kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, yaiś ca  devanāgayakṣagandharvāsuragaruḍakinnaramahoragair  manuṣyāmanuṣyair vā sa dharmaḥ śrutaḥ śroṣyate śrūyate ca, śrutvā ca kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, yaiś ca tiryagyonigatair api sattvaiḥ sa dharmaḥ śrutaḥ śroṣyate śrūyate ca, śrutvā ca kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, yaiś ca sattvais teṣu buddheṣu bhagavatsu  parinirvṛteṣu parinirvāsyatsu parinirvāyatsu ca kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tāni sarvāṇy ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam agrayā anumodanayā anumodeta,  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttamayā  asamayā asamasamayā anumodanayā anumodeta |

evam anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyai samyaksaṃbodhaye pariṇāmayāmīti vācaṃ bhāṣeta —— anuttarāyāḥ samyaksaṃbodher āhārakaṃ bhavatv iti |

tasya kathaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati? ||


§13 無上の回向 ── 法が法を回向するのではない 〈V.75〉

saced pariṇāmayann evaṃ samanvāharati —— te dharmāḥ kṣīṇā niruddhā vigatā vipariṇatāḥ, sa ca dharmo ‘kṣayo yatra pariṇāmyate ity evaṃ pariṇāmitaṃ bhavaty anuttarāyāṃ

〈V.76〉

samyaksaṃbodhau | saced punar evam upaparīkṣate —— na dharmo dharmaṃ pariṇāmayati, ity api pariṇāmitaṃ bhavaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | evaṃ bhadanta subhūte pariṇāmayato bodhisattvasya mahāsattvasya na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati | tat kasya hetoḥ? tathā hi sa tāṃ pariṇāmanāṃ nābhiniviśate |

saced punar evaṃ saṃjānīte —— na cittaṃ cittaṃ jānāti, na dharmo dharmaṃ jānāti, ity api pariṇāmitaṃ bhavaty anuttarāyai samyaksaṃbodhaye | ayaṃ bodhisattvasya mahāsattvasyānuttaraḥ pariṇāmaḥ |

saced punar bodhisattvas taṃ puṇyābhisaṃskāraṃ saṃjānīte, na pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | tat kasya hetoḥ? tathā hi sa tāṃ pariṇāmanām abhiniviśate |

saced punar asyaivaṃ bhavati —— so ‘pi puṇyābhisaṃskāro viviktaḥ śāntaḥ, yad apy anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu tad api viviktaṃ śāntam iti pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau |

saced evam api na saṃjānīte —— sarvasaṃskārāḥ śāntā viviktā iti, evam iyaṃ tasya bodhisattvasya mahāsattvasya prajñāpāramitā yad api tat teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ parinirvṛtānāṃ kuśalamūlam |

yādṛśa eva sa pariṇāmas tādṛśam eva tat kuśalamūlam, yenāpi tat pariṇāmitaṃ tad api tajjātikaṃ tallakṣaṇaṃ tannikāyaṃ tatsvabhāvam | saced evaṃ saṃjānīte, na pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | tat kasya hetoḥ? na hi buddhā bhagavanto nimittayogena pariṇāmanām abhyanujānanti |

yac cātītaṃ tat kṣīṇaṃ niruddhaṃ vigataṃ vipariṇatam, yad apy anāgataṃ tad apy asaṃprāptam, pratyutpannasya sthitir nopalabhyate, yac ca nopalabhyate tan naiva nimittaṃ na viṣayaḥ |

saced evaṃ nimittīkaroti, na samanvāharati na pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | atha smṛtivaikalyena na nimittīkaroti na samanvāharati na manasi karoti smṛtivaikalyād anavabodhād vā, evam api na pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | atha tan nimittaṃ samanvāharati, na ca nimittīkaroti, evaṃ pariṇāmitaṃ bhavati tat kuśalamūlaṃ bodhisattvena mahāsattvenānuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau |

evam atra bodhisattvena mahāsattvena śikṣitavyam —— idaṃ tad bodhisattvasya mahāsattvasyopāyakauśalaṃ veditavyam | yenopāyakauśalena kuśalamūlaṃ pariṇāmayati, sa āsannaḥ sarvajñatāyāḥ ||


§14 般若波羅蜜を離れては回向に入りえず 〈V.76〉

atra copāyakauśalaṃ śikṣitukāmena bodhisattvena mahāsattvena iyam eva prajñāpāramitā abhīkṣṇaṃ  śrotavyā  udgrahītavyā  dhārayitavyā  vācayitavyā  paryavāptavyā  pravartayitavyā  deśayitavyā  upadeṣṭavyā  uddeṣṭavyā  svādhyātavyā  paripraśnīkartavyā | tat kasya hetoḥ? na hi prajñāpāramitām anāgamya śakyeyam aśrutavatā prajñāpāramitāpariṇāmanākriyā praveṣṭum |

tatra ya evaṃ vadet —— śakyam anāgamya prajñāpāramitāṃ tat puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayitum iti, sa maivaṃ vocad iti syād vacanīyaḥ | tat kasya hetoḥ? niruddhā hi te ātmabhāvāḥ, niruddhā hi te saṃskārāḥ, śāntā viviktā virahitā upalabdhinaḥ |

api tu khalu punaḥ sa pudgalo nimittīkṛtya vikalpya ca yathābhūtam ayathābhūte yathābhūtasaṃjñī upalambham anupalambhe pariṇāmayet, tasya kuśalamūlaṃ buddhā bhagavanta evaṃ pariṇāmitam anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau nābhyanujānanti | tat kasya hetoḥ? eṣa eva hi tasya

〈V.77〉

mahānupalambho bhavati, yat sa parinirvāṇam api buddhānāṃ bhagavatāṃ nimittīkaroti vikalpayati ca | ākārataś ca nirvāṇam upalabhate | na copalambhasaṃjñinas tathāgatā arhantaḥ samyaksaṃbuddhāḥ pariṇāmanāṃ mahārthakarīṃ vadanti | tat kasya hetoḥ? saviṣaḥ saśalyo hy eṣa pariṇāmaḥ ||


§15 毒入りの食物の譬喩 〈V.77〉

tadyathāpi nāma praṇītaṃ bhojanaṃ saviṣaṃ bhavet, kiṃ cāpi tad  varṇataś ca  gandhataś ca  rasataś ca  sparśataś ca abhilaṣaṇīyaṃ bhavati, api tu khalu punaḥ saviṣatvāt parivarjanīyaṃ bhavati paṇḍitānām, na paribhogāya | tad eva bālajātīyo duṣprajñajātīyaḥ puruṣaḥ paribhoktavyaṃ manyeta | tasya tad bhojanaṃ paribhuñjānasya  varṇataś ca  gandhataś ca  rasataś ca  sparśataś ca svādeṣu sukhakaraṃ pariṇāme cāsya duḥkhavipākaṃ bhavati | sa tatonidānaṃ maraṇaṃ vā nigacchet, maraṇamātrakaṃ vā duḥkham ||


§16 誤った教誡 ── 相を取りての回向は毒となる 〈V.77〉

evam eva ārya subhūte ihaike durgṛhītena durupalakṣitena duḥsvādhyātena subhāṣitasyārtham ajānānā yathābhūtam artham anavabudhyamānā evam avavadiṣyanti, evam anuśāsiṣyanti ——

ehi tvaṃ kulaputra atītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaṃ  samādhiskandhaṃ  prajñāskandhaṃ  vimuktiskandhaṃ  vimuktijñānadarśanaskandham | teṣāṃ ca śrāvakāṇāṃ yais tatra teṣv atītānāgatapratyutpanneṣu buddheṣu bhagavatsu kuśalamūlāny avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, yāvac ca saddharmo nāntarhito nāntardhāsyati nāntardadhāti ca, etasminn antare teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac ca anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbuddhānāṃ bhagavatāṃ yāvac ca anupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvṛtānām, ye ca tair buddhair bhagavadbhir bodhisattvā mahāsattvā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau  vyākṛtā vyākariṣyante vyākriyante ca, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, ye ca pratyekabuddhayānikāḥ pudgalā  vyākṛtā vyākariṣyante vyākriyante ca pratyekabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, ye ca śrāvakayānikāḥ pudgalā  vyākṛtā vyākariṣyante vyākriyante ca śrāvakabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāny  avaropitāni avaropayiṣyante ‘varopyante ca, yāni ca pṛthagjanānām aprameyāsaṃkhyeyeṣu lokadhātuṣu atītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ sarvalokadhātuṣu tat sarvaṃ kuśalamūlam ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati |

evaṃ sa pariṇāmo nimittayogena pariṇāmyamāno viṣatvāya saṃpravartate, tadyathāpi nāma tat saviṣaṃ bhojanam eva | nāsty upalambhasaṃjñinaḥ pariṇāmanā | tat kasya hetoḥ? saviṣatvād upalambhasya | tasmād bodhisattvayānikena pudgalena naivaṃ śikṣitavyam ||


§17 正しい随喜回向 ── 諸仏の知見したまうごとくに 〈V.77〉

kathaṃ punar anena śikṣitavyam? katham atītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  kuśalamūlaṃ parigrahītavyam? kathaṃ ca parigṛhītaṃ suparigṛhītaṃ bhavati? kathaṃ ca pariṇāmayitavyam? kathaṃ ca pariṇāmitaṃ supariṇāmitaṃ bhavaty  anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau?

ihānena bodhisattvayānikena kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā tathāgatam anabhyākhyātukāmena evaṃ tat sarvaṃ kuśalamūlam anumoditavyam evaṃ pariṇāmayitavyaṃ

yathā te

〈V.78〉

tathāgatā arhantaḥ samyaksaṃbuddhā buddhajñānena buddhacakṣuṣā jānanti paśyanti tat kuśalamūlaṃ  yajjātikaṃ  yannikāyaṃ  yādṛśaṃ  yatsvabhāvaṃ  yallakṣaṇam | yayā dharmatayā saṃvidyate tathā anumode tat kuśalamūlam, yathā ca te tathāgatā arhantaḥ samyaksaṃbuddhā abhyanujānanti pariṇāmyamānaṃ tat kuśalamūlam anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, tathāhaṃ pariṇāmayāmīti |

evam anumodamāna evaṃ pariṇāmayan bodhisattvo mahāsattvo ‘naparāddho bhavati | buddhānāṃ bhagavatāṃ samyaktvānumoditaṃ pariṇāmitaṃ ca bhavati tat kuśalamūlam anuttarāyai samyaksaṃbodhaye, na ca tāṃs tathāgatān arhataḥ samyaksaṃbuddhān abhyākhyāti | evaṃ cāsya pariṇāmo  nirviṣaḥ pariṇāmo  mahāpariṇāmo  dharmadhātupariṇāmaḥ  paripūrṇaḥ suparipūrṇo bhavati adhyāśayena adhimuktyā pariṇāmayataḥ ||


§18 三界に摂せられざる回向 〈V.78〉

punar aparaṃ bodhisattvayānikena kulaputreṇa vā kuladuhitrā vā evaṃ pariṇāmayitavyam ——

yac chīlaṃ yaḥ samādhir yā prajñā yā vimuktir yad vimuktijñānadarśanaṃ tad yathā  aparyāpannaṃ kāmadhātau  aparyāpannaṃ rūpadhātau  aparyāpannam ārūpyadhātau nāpy atītaṃ na anāgataṃ na pratyutpannam | tat kasya hetoḥ? tryadhvatraidhātukāparyāpannatvāt | tathaiva pariṇāmo ‘py aparyāpannaḥ | yatrāpi dharme sa pariṇāmaḥ pariṇāmyate, so ‘pi dharmo ‘paryāpannaḥ |

saced evam adhimuñcati, evaṃ pariṇāmayatas tasya bodhisattvasya mahāsattvasya avinaṣṭaḥ pariṇāmo bhavaty  aparyāpanno nirviṣaḥ pariṇāmo  mahāpariṇāmo  dharmadhātupariṇāmaḥ  paripūrṇaḥ suparipūrṇo bhavati | atha taṃ pariṇāmayati niviśate nimittīkaroti, mithyā pariṇāmayati |

tatra yo ‘yaṃ pariṇāmo bodhisattvasya mahāsattvasya, anayā dharmadhātupariṇāmanayā yathā buddhā bhagavanto jānanti, yathā cābhyanujānanti tat kuśalamūlam anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmitam evaṃ supariṇāmitaṃ bhavatīti, tathāhaṃ pariṇāmayāmi ity ayaṃ samyakpariṇāmaḥ | evaṃ ca pariṇāmitaṃ supariṇāmitaṃ bhavaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau ||


§19 世尊の讃嘆 ── 汝は師の務めを果たす 〈V.78〉

atha khalu bhagavān āyuṣmate subhūtaye sādhukāram adāt ——

sādhu sādhu subhūte | śāstṛkṛtyaṃ tvaṃ subhūte karoṣi, yas tvaṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ dharmaṃ deśayasi | tat kasya hetoḥ? yo hy ayaṃ subhūte pariṇāmaḥ, dharmadhātupariṇāmo ‘yaṃ bodhisattvasya mahāsattvasya | asyām eva dharmatāyāṃ yathā buddhā bhagavanto jānanti paśyanti, tat kuśalamūlaṃ  yajjātikaṃ  yannikāyaṃ  yādṛśaṃ  yatsvabhāvaṃ  yallakṣaṇaṃ yayā dharmatayā saṃvidyate, tathā anumode | yathā ca abhyanujānanti, tathāhaṃ pariṇāmayāmīti ||


§20 福徳の比較 ── 十善業道より不退転の菩薩まで 〈V.78〉

atra yaḥ puṇyaskandho yaś ca gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu ye sattvāḥ, tān sarvān kaścid eva kulaputro vā kuladuhitā vā daśasu kuśaleṣu karmapatheṣu samādāpayet pratiṣṭhāpayet, tasya yaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ, tato ‘yam eva bodhisattvasya mahāsattvasya dharmadhātupariṇāmajaḥ puṇyaskandho  ’gra ākhyāyate,  śreṣṭha ākhyāyate,  jyeṣṭha ākhyāyate,  vara ākhyāyate,  pravara ākhyāyate,  praṇīta ākhyāyate,  uttama ākhyāyate,  anuttama ākhyāyate,  niruttama ākhyāyate,  asama ākhyāyate,  asamasama ākhyāyate |

[四禅]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvān daśasu kuśaleṣu

〈V.79〉

karmapatheṣu pratiṣṭhāpya puṇyābhisaṃskāraḥ, yāvantaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve caturṇāṃ dhyānānāṃ lābhino bhaveyuḥ, teṣāṃ ca yaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ, tato ‘yam eva bodhisattvasya mahāsattvasya pariṇāmanāsahagataḥ puṇyaskandho  ’gra ākhyāyate,  śreṣṭha ākhyāyate,  jyeṣṭha ākhyāyate,  vara ākhyāyate,  pravara ākhyāyate,  praṇīta ākhyāyate,  uttama ākhyāyate,  anuttama ākhyāyate,  niruttama ākhyāyate,  asama ākhyāyate,  asamasama ākhyāyate |

[四無量]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ caturdhyānaniṣpādanasaṃbhūtaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve caturṇām apramāṇānāṃ lābhino bhaveyuḥ |

[四無色定]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu caturapramāṇalābhināṃ sarvasattvānāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve catasṛṇām ārūpyasamāpattīnāṃ lābhino bhaveyuḥ |

[五神通]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu caturārūpyasamāpattilābhināṃ sarvasattvānāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve pañcānām abhijñānāṃ lābhino bhaveyuḥ |

[預流]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu pañcābhijñānāṃ sarvasattvānāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve srotaāpannā bhaveyuḥ |

[一来]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ srotaāpannānāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve sakṛdāgāmino bhaveyuḥ |

[不還]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ sakṛdāgāmināṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, yāvantaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve anāgāmino bhaveyuḥ |

[阿羅漢]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānām anāgāmināṃ puṇyābhisaṃskāraḥ, yāvantaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve arhanto bhaveyuḥ |

[独覚]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānām arhatāṃ puṇyaskandhaḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve pratyekabuddhā bhaveyuḥ |

[発心]

tiṣṭhatu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ pratyekabuddhānāṃ puṇyaskandhaḥ, ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitā bhaveyuḥ ||


§21 布施の譬喩 ── 恒河沙劫の供養 〈V.79〉

ye sarve anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu ye sattvāḥ, tān sarvān ekaiko bodhisattvaś  cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkārair gaṅgānadīvālukopamān

〈V.80〉

kalpān upatiṣṭhet  sarvasukhopadhānaiḥ,  sarvaiḥ sukhasparśavihāraiḥ, tac ca dānam upalambhasaṃjñino dadyuḥ |

etena paryāyeṇa tān sarvasattvān ekaikaṃ parikalpya tāṃś ca sarvabodhisattvān ekaiko bodhisattvo gaṅgānadīvālukopamān kalpān upatiṣṭhec  cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkāraiḥ  sarvasukhopadhānaiḥ,  sarvaiḥ sukhasparśavihāraiḥ satkuryād gurukuryān mānayet pūjayed arcayed apacāyet | evam ekaikas teṣāṃ sarveṣāṃ bodhisattvānām anena paryāyeṇa dānaṃ dadyāt, evaṃ sarve ‘pi te dānaṃ dadyuḥ |

tat kiṃ manyase subhūte api nu te bodhisattvās tatonidānaṃ bahu puṇyaṃ prasaveyuḥ?

subhūtir āha ——

bahu bhagavan, bahu sugata | aprameyaṃ bhagavan, aprameyaṃ sugata | saṃkhyāpi bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum,  gaṇanāpi  upamāpi  aupamyam api  upanisāpi  upaniṣad api bhagavaṃs tasya puṇyaskandhasya na sukarā kartum | saced bhagavan rūpī bhavet, sa puṇyaskandho gaṅgānadīvālukopameṣv api trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu na māyet ||


§22 布施の福徳は百分の一にも及ばず 〈V.80〉

evam ukte bhagavān āyuṣmantaṃ subhūtiṃ sthaviram etad avocat ——

evam etat subhūte, evam etat | yatra khalu punaḥ subhūte bodhisattvayānikaḥ pudgalaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhīto ‘nena dharmadhātupariṇāmena tat kuśalamūlam anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayet, puṇyaṃ prasavati |

asya subhūte puṇyaskandhasya dharmadhātupariṇāmajasya asau pūrvaka upalambhasaṃjñināṃ bodhisattvānāṃ dānamayaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi teṣāṃ paurvakāṇām upalambhasaṃjñināṃ bodhisattvānāṃ subahv api dānaṃ dattaṃ subahv ity api parisaṃkhyātaṃ bhavati ||


§23 諸天の讃嘆 〈V.80〉

atha khalu cāturmahārājakāyikānāṃ devaputrāṇāṃ viṃśatisahasrāṇi prāñjalīni namasyanti bhagavantam etad avocan ——

mahāpariṇāmo ‘yaṃ bhagavan bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ yad uta prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhītānāṃ kuśalamūlapariṇāmaḥ sarvajñatāyai, yatra hi nāma teṣām aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ tāvantaṃ dānamayaṃ puṇyābhisaṃskāram abhibhavati |

atha khalu trāyastriṃśakāyikānāṃ devaputrāṇāṃ śatasahasrāṇi  divyapuṣpadhūpagandhamālyavilepanacūrṇavarṣair  divyai ratnavarṣair  divyaiś ca vastravarṣair bhagavantam abhyavākirann abhiprākiran |  divyaiś chatrair  divyair dhvajair  divyābhir ghaṇṭābhir  divyābhiḥ patākābhiḥ  samantāc ca divyadīpamālābhir  bahuvidhābhiś ca divyābhiḥ pūjābhir bhagavantaṃ  satkurvanti sma,  gurukurvanti sma  mānayanti sma  pūjayanti sma  arcayanti sma  apacāyanti sma, divyāni ca vādyāny abhipravādayāmāsuḥ | evaṃ ca vācam abhāṣanta ——

mahāpariṇāmo batāyaṃ bhagavan bodhisattvasya mahāsattvasya yo ‘yaṃ dharmadhātupariṇāmaḥ, yatra hi nāma tat teṣām aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ dānamayaṃ puṇyābhisaṃskāraskandham abhibhavati yathāpi nāma prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhītatvād asya mahāpariṇāmasya |

evam anyebhyo ‘pi devanikāyebhyo devaputrā āgatya

〈V.81〉

bhagavantaṃ  parameṇa satkāreṇa  parameṇa gurukāreṇa  paramayā mānanayā  paramayā pūjanayā  paramayā arcanayā  paramayā apacāyanayā satkṛtya gurukṛtya mānayitvā pūjayitvā arcayitvā apacāyya evam eva śabdam udīrayanti sma, ghoṣam anuśrāvayanti sma |

ここに刊本は evaṃ peyālena kartavyam(以下同様にすべし)と省略記号を置く。唱えるときは、続く天の名を一つずつ挙げて同じ句をくり返す。

yāmās tuṣitā nirmāṇaratayaḥ paranirmitavaśavartino brahmakāyikā brahmapurohitā brahmapārṣadyā mahābrahmāṇaḥ parīttābhā apramāṇābhā ābhāsvarāḥ parīttaśubhā apramāṇaśubhāḥ śubhakṛtsnā anabhrakāḥ puṇyaprasavā bṛhatphalā asaṃjñisattvā abṛhā atapāḥ sudṛśāḥ sudarśanā akaniṣṭhāś ca devāḥ, te ‘py evam evāñjaliṃ kṛtvā bhagavantaṃ namasyanta etad avocan ——

āścaryaṃ bhagavan yāvad ayaṃ bodhisattvānāṃ mahāsattvānāṃ prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhītānāṃ kuśalamūlapariṇāmaḥ, yas teṣām upalambhasaṃjñināṃ bodhisattvānāṃ tāvac cirarātrasaṃcitam api tathā mahāvistarasamudānītam api puṇyaskandham abhibhavati ||


§24 世尊、諸天に告げる 〈V.81〉

atha khalu bhagavāṃs tān śuddhāvāsakāyikān devaputrān ādīṃ kṛtvā sarvāṃs tān devaputrān āmantrayate sma ——

tiṣṭhatu khalu punar devaputrā gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānām anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthitānām anuttarāyāḥ samyaksaṃbodheḥ pratilambhāya dānaṃ dadatāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ anena paryāyeṇa,

ye ‘pi te devaputrā anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te ‘pi sarve anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau praṇidhānaṃ kṛtvā bodhāya cittam utpādya anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ  cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkāraiḥ  sarvasukhopadhānaiḥ  sarvaiḥ sukhasparśavihārair ekaiko bodhisattvo gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhan dānaṃ dadyāt, evaṃ sarve ‘pi yāvat te copalambhasaṃjñino dānaṃ dadyuḥ |

etena paryāyeṇa tān sarvasattvān ekaikaṃ parikalpya tāṃś ca sarvabodhisattvān ekaiko bodhisattvo yāvat sarve te bodhisattvā gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhantas tān sarvasattvāṃś  cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkāraiḥ  sarvasukhopadhānaiḥ  sarvaiḥ sukhasparśavihārair upatiṣṭheyuḥ, tac ca dānam upalambhasaṃjñino dadyuḥ |

yaś ca bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhīto ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaṃ  samādhiskandhaṃ  prajñāskandhaṃ  vimuktiskandhaṃ  vimuktijñānadarśanaskandhaṃ teṣāṃ ca bodhisattvapratyekabuddhaśrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ yaiś ca tatra anyair api sattvaiḥ kuśalamūlāny  avaropitāny avaropayiṣyante ‘varopyante ca, tat sarvam ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam agrayā anumodanayā anumodate |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttamayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodanayā anumodate | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati —— anuttarāyāḥ samyaksaṃbodher āhārakaṃ bhavatv iti |

asyānumodanāpariṇāmanāsahagatasya puṇyakriyāvastunaḥ so ‘pi paurvaka aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api

〈V.82〉

 gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi te bodhisattvāḥ sarve ‘py upalambhasaṃjñino dānaṃ dadati ||


§25 須菩提の問い ── いかほどが最上の随喜か 〈V.82〉

atha khalv āyuṣmān subhūtir bhagavantam etad avocat ——

yad bhagavān evam āha —— atītānāgatapratyutpannānāṃ sarveṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ bodhisattvapratyekabuddhaśrāvakasaṃghānāṃ sarvasattvānāṃ ca atītānāgatapratyutpannaṃ yan nāma kuśalamūlaṃ tat sarvam ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodate agrayā anumodanayā |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttamayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodate iti |

tatra kiyatā bhagavan agrānumodanā bhavati? ||


§26 最上の随喜 ── 一切法は分別によりて構えられたもの 〈V.82〉

evam ukte bhagavān āyuṣmantaṃ subhūtim etad avocat ——

yadi subhūte bodhisattvayānikaḥ pudgalo ‘tītānāgatapratyutpannān gṛhṇīte  na manyate  nopalabhate  na kalpayati  na vikalpayati  na paśyati  na samanupaśyati, evaṃ cainān dharmān upaparīkṣate ——

 kalpanāviṭhapitāḥ sarvadharmāḥ,  ajātā anirjātā anāgatikā agatikāḥ |  nātra kaścid dharma utpanno  nāpi kaścid dharma utpatsyate  nāpi kaścid dharma utpadyate,  nāpi kaścid dharmo niruddho  nāpi kaścid dharmo nirotsyate  nāpi kaścid dharmo nirudhyate |

ity evam etān dharmān upaparīkṣya yathaiṣāṃ dharmāṇāṃ dharmatā tathānumodate | anumodya tathaiva pariṇāmayaty anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau | iyatā subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya agrā anumodanā bhavati |

asya subhūte kuśalamūlapariṇāmasya teṣāṃ paurvakāṇāṃ bodhisattvānām upalambhasaṃjñinām upalambhadṛṣṭikāṇāṃ tad dānamayaṃ puṇyakriyāvastu  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate ||


§27 解脱のごとくに ── yathā vimuktis tathā … 〈V.82〉

punar aparaṃ subhūte bodhisattvayānikena pudgalena atītānāgatapratyutpannānāṃ sarveṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  dānam anumoditukāmena  śīlam anumoditukāmena  kṣāntim anumoditukāmena  vīryam anumoditukāmena  dhyānam anumoditukāmena  prajñām anumoditukāmena evam anumoditavyam ——

 yathā vimuktis tathā dānam,  yathā vimuktis tathā śīlaṃ,  yathā vimuktis tathā kṣāntiḥ,  yathā vimuktis tathā vīryam,  yathā vimuktis tathā dhyānam,  yathā vimuktis tathā prajñā,  yathā vimuktis tathā vimuktijñānadarśanam,  yathā vimuktis tathā anumodanā,  yathā vimuktis tathā anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu,  yathā vimuktis tathā pariṇāmanā,  yathā vimuktis tathā buddhā bhagavantaḥ pratyekabuddhāś ca,  yathā vimuktis tathā teṣāṃ śrāvakā ye parinirvṛtāḥ,  yathā vimuktis tathā te dharmā ye ‘tītā niruddhāḥ,  yathā vimuktis tathā te dharmā ye ‘nāgatā anutpannāḥ,  yathā vimuktis tathā te dharmā ye etarhi pratyutpannā vartamānāḥ,  yathā vimuktis tathā te ‘tītā buddhā bhagavantas teṣāṃ ca śrāvakāḥ,  yathā vimuktis tathā te ‘nāgatā buddhā bhagavantas teṣāṃ ca śrāvakāḥ,  yathā vimuktis tathā te pratyutpannā buddhā bhagavantas   teṣāṃ ca śrāvakāḥ,   ye etarhy aprameyeṣv asaṃkhyeyeṣu lokadhātuṣu   tiṣṭhanti dhriyante yāpayanti,  yathā vimuktis tathātītānāgatapratyutpannā buddhā bhagavantaḥ |

evam eteṣāṃ dharmāṇām abaddhānām amuktānām asaktānāṃ yā dharmatā, tām anuttarayā anumodanayā anumode | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ

〈V.83〉

samyaksaṃbodhau pariṇāmayāmi apariṇāmanāyogena asaṃkrāntito ‘vināśata iti |

iyatā subhūte bodhisattvasya mahāsattvasya agrā anumodanā bhavati ||


§28 持戒の福徳も百分の一にも及ばず 〈V.83〉

tiṣṭhantu khalu punaḥ subhūte te ‘pi ye ‘nyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitāḥ, anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthāya anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvānāṃ bodhāya cittam utpādya sarve ‘py ekaiko bodhisattvaḥ ekaikasmai bodhisattvāya gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhan dānaṃ dadyād upalambhasaṃjñī  cīvarapiṇḍapātaśayanāsanaglānapratyayabhaiṣajyapariṣkāraiḥ  sarvasukhopadhānaiḥ  sarvasukhasparśavihārair upatiṣṭhan, anena paryāyeṇa sarve ‘pi te sarvebhya upatiṣṭhantaḥ upalambhasaṃjñino dānaṃ dadyuḥ |

ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve ‘nuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃpratiṣṭheran | anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpān  kāyasucaritaṃ vāksucaritaṃ manaḥsucaritam upalambhasaṃjñinaḥ śīlaṃ samādāya varteran |

anena paryāyeṇa sarve ‘pi te bodhisattvā ekaiko bodhisattvo gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhan gaṅgānadīvālukopamān kalpān  kāyasucaritaṃ vāksucaritaṃ manaḥsucaritam upalambhasaṃjñī śīlaṃ samādāya varteta | etena paryāyeṇa sarve ‘pi te bodhisattvā upalambhasaṃjñinaḥ śīlaṃ samādāya varteran |

yaś ca bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhīto ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca pratyekabuddhānāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca śrāvakāṇāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhān sarvasattvānāṃ ca  atītānāgatapratyutpannaṃ kuśalamūlaṃ sarvam ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodate ‘grayā anumodanayā |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttamayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodanayā anumodate | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati |

asya subhūte anumodanāsahagatasya puṇyakriyāvastuno ‘sau paurvaka aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ śīlamayaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi te bodhisattvā upalambhasaṃjñinaḥ śīlaṃ samādāya vartanta iti ||


§29 忍辱の福徳も百分の一にも及ばず 〈V.83〉

tiṣṭhantu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvā anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthitāḥ, anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpān  kāyasucaritaṃ vāksucaritaṃ manaḥsucaritaṃ śīlaṃ samādāya vartamānā upalambhasaṃjñinaḥ,

ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃpratiṣṭheran | anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhanto ‘nyeṣv anyeṣu

〈V.84〉

gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvair ekaiko bodhisattva ākruṣṭo ‘bhihataḥ paribhāṣitaḥ samāna eva, sarve ‘pi te upalambhasaṃjñinaḥ kṣāntiṃ samādāya varteran, yāvat sarve te bodhisattvāḥ kṣāntiṃ samādāya vartamānāḥ,

etena paryāyeṇa sarve te bodhisattvā ekaiko bodhisattvo gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhan gaṅgānadīvālukopamān kalpān anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvair ākruṣṭo ‘bhihataḥ paribhāṣitaḥ samānaḥ upalambhasaṃjñī kṣāntiṃ samādāya varteta | evaṃ sarve ‘pi te sarvair ākruṣṭā abhihatāḥ paribhāṣitāḥ samānā upalambhasaṃjñinaḥ kṣāntiṃ samādāya varteran |

yaś ca bodhisattvo mahāsattvo ‘nayā prajñāpāramitayā upāyakauśalyena ca parigṛhīto ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlaskandhaṃ  samādhiskandhaṃ  prajñāskandhaṃ  vimuktiskandhaṃ  vimuktijñānadarśanaskandhaṃ teṣāṃ ca pratyekabuddhānāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca śrāvakāṇāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhān sarvasattvānāṃ ca  atītānāgatapratyutpannaṃ kuśalamūlaṃ sarvam ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodate agrayā anumodanayā |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttamayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodanayā anumodate | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati |

asya subhūte anumodanāsahagatasya puṇyakriyāvastuno ‘sau paurvakāṇām aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ kṣāntisahagataḥ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi te bodhisattvā upalambhasaṃjñinaḥ kṣāntiṃ samādāya vartante ||


§30 精進の福徳も百分の一にも及ばず 〈V.84〉

tiṣṭhantu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvāḥ anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthitāḥ | anuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃprasthāya anyeṣv anyeṣu gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvair ākruṣṭā abhihatāḥ paribhāṣitāḥ samānāḥ upalambhasaṃjñino gaṅgānadīvālukopamān kalpān kṣāntiṃ samādāya vartamānāḥ |

ye subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve ‘nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitā bhaveyuḥ, anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhantaś caṃkramābhirūḍhā gaṅgānadīvālukopamān kalpān aviṣīdanto ‘nabhibhūtāḥ styānamiddhena upalambhasaṃjñino vīryaṃ samādāya varteran |

yaś ca bodhisattvo mahāsattvaḥ prajñāpāramitopāyakauśalyaparigṛhīto ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca pratyekabuddhānāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca śrāvakāṇāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhān

〈V.85〉

sarvasattvānāṃ ca  atītānāgatapratyutpannān kuśalamūlābhisaṃskārān sarvān ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodate agrayā anumodanayā |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttarayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodanayā anumodate | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati |

asya subhūte anumodanāsahagatasya puṇyakriyāvastuno ‘sau paurvaka aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ vīryamayaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi te bodhisattvāḥ sarve ‘py upalambhasaṃjñino vīryaṃ samādāya vartante ||


§31 禅定の福徳も百分の一にも及ばず 〈V.85〉

tiṣṭhantu khalu punaḥ subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sarvasattvā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitāḥ, anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpāṃs tiṣṭhantaś caṃkramābhirūḍhā gaṅgānadīvālukopamān kalpān aviṣīdanto ‘nabhibhūtāḥ styānamiddhena upalambhasaṃjñino vīryaṃ samādāya vartamānāḥ |

ye ‘pi te subhūte gaṅgānadīvālukopameṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve ‘nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthitā bhaveyuḥ | te sarve ‘nuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau saṃprasthāya gaṅgānadīvālukopamān kalpān upalambhasaṃjñinaś catvāri dhyānāni samāpadyeran |

yaś ca bodhisattvo mahāsattvo ‘nayā prajñāpāramitayā upāyakauśalyena ca parigṛhīto ‘tītānāgatapratyutpannānāṃ sarveṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca pratyekabuddhānāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhāṃs teṣāṃ ca śrāvakāṇāṃ  śīlasamādhiprajñāvimuktivimuktijñānadarśanaskandhān sarvasattvānāṃ ca  atītānāgatapratyutpannān kuśalamūlābhisaṃskārān sarvān ekato ‘bhisaṃkṣipya  piṇḍayitvā tulayitvā  niravaśeṣya niravaśeṣam anumodate agrayā anumodanayā |  śreṣṭhayā jyeṣṭhayā varayā pravarayā praṇītayā  uttamayā anuttamayā niruttarayā uttarottarayā  asamayā asamasamayā apratisamayā acintyayā anumodanayā anumodate | anumodya anumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayati |

asya subhūte anumodanāsahagatasya puṇyakriyāvastuno ‘sau paurvaka aupalambhikānāṃ bodhisattvānāṃ caturdhyānamayaḥ puṇyābhisaṃskāraḥ  śatatamīm api kalāṃ nopaiti,  sahasratamīm api  śatasahasratamīm api  koṭītamīm api  koṭīśatatamīm api  koṭīsahasratamīm api  koṭīśatasahasratamīm api  koṭīniyutaśatasahasratamīm api kalāṃ nopaiti,  saṃkhyām api  kalām api  gaṇanām api  upamām api  aupamyam api  upanisām api  upaniṣadam api na kṣamate | tat kasya hetoḥ? tathā hi te bodhisattvā upalambhasaṃjñino dhyānāni samāpadyanta iti ||


尾題

āryāṣṭasāhasrikāyāṃ prajñāpāramitāyām anumodanāpariṇāmanāparivarto nāma ṣaṣṭhaḥ ||

〈V.86〉


付記 一:訂正した箇所

読誦の妨げになるため、以下は訂正した。左が原ファイルの表記。

原ファイル訂正理由
āyupyān subhūtiḥ(V.69)āyuṣmān subhūtiḥ定型句
subhūtiḥ sthaviraṃ maitreyaṃ(V.69)subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ主格
aprameyāprameyāṇāyām(V.69)aprameyāprameyāṇām属格複数。yām の衍字
svapahṛtabhārāṇām(V.69)apahṛtabhārāṇāmV.71 の同句に合わせた
sarvacetovaśiparamapāramiprāptānāṃ(V.69)…paramapāramitāprāptānāṃtā 脱落。V.71 に合わせた
kalyāṇamitropastabdho sattvo(V.71)…bodhisattvobodhi 脱落
na vipatsyati(V.71)na viṣatsyativiṣīdati の未来形
bodhisattvā mahāsattvāvyākṛtā(V.72)mahāsattvā vyākṛtā語間の脱落
evaṃ samānvāharati(V.73)evaṃ samanvāharati長母音の誤り
kuśalamulāni(V.74・V.75 各1箇所)kuśalamūlāni長母音脱落
ye ca devānāgayakṣa…(V.74)ye ca devanāgayakṣa…長母音の誤り
tāni sarvāṇyakato(V.75)tāni sarvāṇy ekatoa / e の誤り
sacetpariṇāmayan(V.75)saced pariṇāmayann連声
evaṃ bhadantaṃ subhūte(V.76)evaṃ bhadanta subhūte呼格
atha tannimitaṃ samanvāharati(V.77)atha tan nimittaṃ…重子音の脱落
varṇatasya gandhataś ca(V.77)varṇataś ca gandhataś ca直前の並行句に合わせた
ādīn kṛtvā(V.81)ādīṃ kṛtvā定型句 ādiṃ kṛtvā
tāvaccirarātrasaṃcitamam api(V.81)tāvac cirarātrasaṃcitam apima の重複
‘tītāgatapratyutpannān(V.82)‘tītānāgatapratyutpannānanā 脱落
nāpi kaściddharmo nirutsyate(V.82)…nirotsyateni-rudh の未来形
prajñāmanumoditakāmena(V.82)prajñām anumoditukāmena直前の六句に合わせた
anuttarāyaṃ samyaksaṃbodhau(V.82末)anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau長母音脱落
asaṃkrāntito ‘viṃnāśata iti(V.83)…’vināśata itiṃ の衍字
bodhisattvāna śīlamayaḥ(V.83)bodhisattvānāṃ śīlamayaḥ属格複数
pratyekabuddhānāṃ śīlasamādhiprajñāvimuktijñāna…(V.83)…prajñāvimuktivimuktijñāna…vimukti 脱落。前後の同句に合わせた
‘nabhībhūtāḥ styānamiddhena(V.84)‘nabhibhūtāḥ styānamiddhena長母音の誤り
acintayā anumodanayā(V.83・V.84・V.85)acintyayā anumodanayāy 脱落
puṇyatriyāvastu(V.85)puṇyakriyāvastuk / t の誤り
pīṇḍayitvā(V.85)piṇḍayitvā長母音の誤り

補入した箇所

箇所内容
V.79(預流の段)原文は …lokadhātuṣu srotaāpannā bhaveyuḥ と続くが、前後の九段すべてが …lokadhātuṣu sattvāḥ, te sarve … の形をとる。脱落とみて sattvāḥ, te sarve を補った

判断を保留した箇所

箇所内容
balānāṃ yad buddhajñānadarśanam(V.69)直前の yad buddhajñānabalam と重複し、balānāṃ の係り先が定まらない。写本の混入の可能性があるが原文どおり
paryāttabāṣpāṇāṃ(V.69・V.71)paryādattabāṣpāṇāṃ(涙の尽きたる)の異形か。原文どおり
śāntā viviktā virahitā upalabdhinaḥ(V.76)末語の格・語形が不安定。anupalabdhayaḥ の可能性があるが原文どおり
niruttarayā / niruttamayā随喜の連禱で両形が混在する。刊本どおりに残した
atha taṃ pariṇāmayati niviśate(V.78)他の箇所は abhiniviśate。原文どおり
abhisaṃpratiṣṭheran(V.83・V.84)他の箇所は saṃprasthitā bhaveyuḥ。原文どおり
evaṃ peyālena kartavyam(V.81)刊本の省略記号。§23 に注記のうえ、続く天の名を全文掲げた

付記 二:出典と利用条件

本文は GRETIL(Göttingen Register of Electronic Texts in Indian Languages)公開の電子テキストに基づく。底本は P. L. Vaidya, Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā, Darbhanga: The Mithila Institute, 1960(Buddhist Sanskrit Texts, 4)。入力は Digital Sanskrit Buddhist Canon Input Project による。

GRETIL版は CC BY-NC-SA 4.0(表示・非営利・継承)で配布されている。個人の読誦や研究には自由に使えるが、商用利用は許諾されていない

よかったらシェアしてね!
  • URLをコピーしました!
  • URLをコピーしました!

コメント

コメントする

CAPTCHA


目次